Väikeste võimalus - konsortsium

Sel aastal rajab AS Ehitus­trust konsortsiumis Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ASiga Tartu südalinna uut multifunktsionaalset keskust, Jõhvis koos Maru Ehitusega konsortsiumis Riigigümnaasiumi hoonet ja eelmisel aastal sai samas konsortsiumis valmis päästeameti ja häirekeskuse Tartu ühishoone.

Kuidas need partnerid välja kujunevad, kellega koostööd teha? “Esmalt peab olema isiklikul tasemel sobivus või mingil muul moel eelnev kontakt. Kuid see veel ei määra lõplikult, võimaliku koostöö käivitavad siiski ühised huvid ning töökultuuri ja arusaamade vastastikune sobivus. Oluline, et partnerid üksteist täiendaksid, sellega saab konsortsium lisaväärtuse,” vastas Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar.

“See, kuidas me oleme suuri projekte käsitlenud, toetub ettevõtte sihile, mitte oma egole. Ehitustrust suudab ehitada ka suuri asju, ja seda koos oma partneritega, me oskame vastutust, töid, tulusid ja kulusid jagada.” Ta tõi näiteks, et aktsiaseltsiga Maru Ehitus suudeti edukalt tööd teha, kuna Maru poolt tuli konsortsiumi tootmise, metalli- ja betoonitööde hea pädevus, Ehitus­trust lisas kaubanduse ja avaliku sektori hoonete rajamise põhjalikuma kogemuse.

Vastutus olgu jagatud

Üks oluline aspekt konsortsiumi tööde jaotuse juures on see, kuidas on meeskonna vastutus komplekteeritud. Siin on Somelari sõnul parim lahendus, kui on mitmest osalejast moodustatud üks kindla struktuuri ja tööjaotusega meeskond, mille juures on vastutus kokku lepitud. “Meie lähenemises ei tähenda konsortsiumi idee seda, et üks ettevõte vastutaks näiteks betoonitööde, teine viimistluse eest. Vastus on kokkuleppeliselt jagatud. Mured ja rõõmud on konsortsiumi ettevõttetel ühised,” märkis Somelar.

Siin valitsevad paljude ettevõtete jaoks ka mitmed hirmud – kuidas üksteisel nahka üle kõrvade ei tõmmata. “Selle saab ära nii, kui vaatad ­ausalt silma ja ausalt ka käitud. Kui on plaanis edaspidi ka ehituses tegutseda ja teistega koostööd teha, on see tegelikult ­ainus võimalus,” arvas Somelar.

Konsortsium aitab lisaks suurematele objetkide ehitamisele olla majandusruumis paindlik. “Nii ei jääme me oma suhteliselt väikse struktuuri ja kulubaasiga majandusolukorra muutustele jalgu,” selgitas Somelar. “Samuti laseb see olla kohanemisvõimeline ja väiksematele tellimustele vastuvõtlik.”

Koostöö nõuab tarka planeerimist ja küsimuste läbimõtlemist. “Näiteks kuidas käsitleda ehitusprotsessiks vajaliku info liikumist, on see e-postipõhine, toimub see mingis keskkonnas,” tõi Somelar variante.  Tema sõnul on Ehitustrustis  mudelprojekteerimise kasutamise otsused tehtud.Rumalat tööd pole vaja

“Ehitusmudeli eesmärk on muu hulgas ka see, et inimesed ei peaks tegema rumalat tööd: ehituse projektijuht ei pea näiteks avastama projekti ebatäpsusi ja kulutama raha,” selgitas Somelar. Terviklik süsteem infohaldamisest ja selle liikumisest aitab võimalike valearusaamasid ja väär­tõlgendusi ära hoida. Ehitustrust tegemistest rääkides ütles Somelar, et oma ettevõtte ressurssi peab  suutma nii palju toetada, et see töötaks maksimumi lähedal.

Ehitustrusti meeskond koosneb 20 töötajast, mis on  Somelari sõnul suhteliselt ideaalne suurus, et Lõuna-Eestis parimate hulgas olla ning põhi­klientidele ka mujale Eestisse ehitada.2013. aastal oli ettevõtte käive pea 8 miljonit eurot, eelmisel aastal juba 14 miljonit ning kolme-nelja aasta plaan on müüginumbreid veelgi kasvatada.

“Kuid peatähtsad pole mitte ühe-kahe aasta arvud, vaid hea meeskond ja usaldusväärsed suhted nii firma sees kui ka partnerite ja tellijatega. See on jätkusuutlik lähenemine ja toob edu,” kinnitas Somelar.

Konsortsium tekib, kui see võimaldab olla edukam

Ehitusfirma Rand & Tuulberg juhatuse liige Taivo Täht:

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg on konsortsiumis teinud peamiselt suuremahulisi ehitusobjekte.Näiteks võib tuua Ülemiste liiklussõlme ehitustööd koostöös aktsiaseltsidega Merko Ehitus ja Tallinna Teed. Käimasolevatest objektidest on konsortsium moodustatud Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehitustöödeks koos Astlanda Ehitusega.Lähtutakse objektist. Konsortsiumid tekivad peamiselt siis, kui osapooled näevad, et ühiselt on võimalus edukam olla oluliselt kõrgem kui üksi pakkudes. Loomulikult tuleb selleks eelnevalt partnereid nii isklikult tunda kui ka olla veendunud, et organisatsioonid suudavad omavahel edukalt koostööd teha.

Ma ei usu, et Eestis oleks konsortsiumide moodustamine kellegi pikaajalisem strateegia, pigem lähtutakse konkreetsest objektist ja selle vajadustest.Kogemused positiivsed. Senised kogemused konsortsiumides tööde tegemisega on olnud positiivsed. Meie senised objektid on sujunud koostöö mõttes tõrgeteta ja kindlasti on partnerite olemasolu neil objektidel olnud ainult plussiks.

Eduka konsortsiumi üheks eelduseks on loomulikult ettevõtete sarnane töökultuur ja kindlasti ka meeskonna sobivus.Loomulikult on konsortsiumide puhul ka omad riskid – osapoolte erinevad eesmärgid, erinevate firmade inimeste ühe meeskonnana töötamine.Kokkuvõtteks võib öelda, et konsortsiumide moodustamine on vajalik, kui tegu on suuremahuliste ehitustöödega ja erinevate osapoolte koostöö tagab ehitustööde tegemiseks vajalikud ressursid.